Kava Esinejad Ööülikool Fotod Piletid Toetajad Lisainfo Türi Kevadfestival

Esinejad


Fred Jüssi - festivali patroon

Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Hollandi Lääne-Indias, Kariibi meres asuval Aruba saarel. 1938. aastal tuli perekond vanemate kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20. keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Esimene töökoht oli Hiiumaal, kus õpetas Emmaste lastele bioloogiat, keemiat ja geograafiat. Hiljem töötas TA Eksperimentaalbioloogia Instituudis, 1962.aastal läks aga Looduskaitse Valitsuse inspektoriks. Selles ametkonnas jätkas Jüssi läbi kõikvõimalike nimemuutuste ja ümberkorralduste aastani 1975. Sellest peale on ta olnud vabakutseline publitsist ja populariseerija, jäädes omaenda sõnul eelkõige ikka zooloogiks. Laialt on tuntud tema fotograafi ja loodushäälte helilindistaja maine, kõrgelt hinnatakse Jüssi artikleid ja raamatuid. Kaalukaim osa tema senisest tööst on aga kindlasti aastail 1976-1986 Eesti Raadio eetris kõlanud Looduse aabitsa saadetel, mis äratasid paljude inimeste seni uinunud loodusehuvi ja mida arvukad loodusesõbrad kodustes oludes raadiotest lindistasid. Küllap eelkõige just see töö tõi 1989. aastal talle ka üldse kõige esimese väljaantud Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia. Omaenda tähtsaimaks loodusehuvi äratajaks peab Fred Jüssi Hillar Pärjasaart, kellega ta tutvus 1948. aastal. Et noil aegadel - ja palju hiljemgi - oli pääs mere äärde Eestis suuremalt jaolt suletud, huvitus noormees eelkõige metsadest ja rabadest. Nimetab ennast üksiküritajaks, kelle huvi on olnud enamasti suunatud elamustele.


Joonas Hellerma

Joonas Hellerma on Tallinna Ülikoolis õppinud tele- ja filmire˛iid ning filosoofiat. Ta töötab Eesti rahvusringhäälingus toimetaja ja saatejuhina. Hetkel juhib ta ETV2-s kultuurivestlusaadet Plekktrumm.


Liis ja Jaak Lutsoja

Liis ja Jaak Lutsoja duo näol on tegemist väga omanäolise, põneva ning musikaalse kooslusega, mis ei jäta ühtegi kuulajat külmaks. Mõlemad liikmed on Eestis oma eriala ühed edukaimad esindajad. Liis Lutsoja on noor jazzviiuldaja, kes on maailma ühe kuulsaima jazzviiuldaja Didier Lockwood’i õpilane. Liisil on tugev prantsuse viiuldajate koolkonna põhi, mille hulka on ta seganud ka jazzrock’i, maailmamuusikat kui ka standardset jazzi, mille tulemuseks on väga omanäoline helimaailm. Jaak Lutsoja virtuooslik akordionimäng ning oskus tunda ennast kodus nii jazzis, klassikas kui ka kaasaegses muusikas on hinnatud nii siin- kui sealpool piiri. Isa ja tütar on koos musitseerinud juba pikki aastaid, aga tõsisemalt on nad tegutsenud viimased paar aastat ning selle aja sees on neil selja taga edukad kontserdid nii Eestis kui ka välismaal. Kontserdil tuleb esitusele nii omaloomingut kui ka seadeid teiste heliloojate teostest. Liis Lutsoja (viiul); Jaak Lutsoja (akordion)


Lastekoor Ellerhein

Tallinna Huvikeskus Kullo lastekooris Ellerhein laulavad õpilased paljudest Tallinna koolidest vanuses 10-14 eluaastat. Enamik lauljatest tulevad koori mudilaskoorist, laulavad lastekooris kolm aastat, misjärel jätkub nende lauljatee tütarlastekooris. Õpetust antakse solfed˛o-, koori-, harmoonia- ja individuaalsetes hääleseadetundides. Laulude õppimisel kasutatakse JO-LE-MI süsteemi, mis annab lastele hea noodistlugemise oskuse. Esinetakse peamiselt Eestis, kuid mitmel korral on osaletud ka rahvusvahelistel koorikonkurssidel või kontsertreisidel välismaal. Tavaks on saanud iga-aastased kooristuudio Ellerhein kevadkontserdid Estonia kontserdisaalis, jõulukontserdid Tallinna kirikutes ja mitmed heategevuskontserdid. Vabariiklikel lastekooride konkurssidel on koor saavutanud mitmel korral auhinnalisi kohti. 2015 suvel võitis lastekoor Viinis toimunud rahvusvahelisel Worl Peace Choral Festivalil esikoha ja kulddiplomi. 2016 aasta aprillis osaleti rahvusvahelisel konkursil European Music Festival for Young People Neerpeltis, Belgias ja saavutati lastekooride ning rahvamuusika kategoorias kaks esikohta cum laude. Kooriga töötavad dirigendid Anneli Mäeots ja Ilona Muhel ning kontsertmeister Reinut Tepp, kes jagab lastele teadmisi ka muusikaajaloost.


Iren ja Solveig Lill

Iren Lill (klavessiin) ja Solveig Lill (kujutav kunst) tegid koosesinemise debüüdi 2017. aastal Kölnis, kus astusid üles festivali „Kölner Musiknacht“ raames rohkearvulise publiku ees, pälvides väga sooja vastuvõtu. Publiku silme all sünnib kontserdi jooksul suurel lõuendil maal, mis on inspireeritud kõlavast muusikast.



Robert Jürjendal, Madis Metsamart

Madis Metsamardi ja Robert Jürjendali koostöö sai alguse ühistes muusikaprojektides, millest üks eredamaid oli Tõnis Mägi kontsert-lavastus “Tarkus” aastal 2010. Mõned aastad hiljem 2013 mängis Madis Metsamart vibrafoni ning erinevaid löökpille Robert Jürjendali esimesel sooloplaadil “Rõõmu allikas” (2013) ning koos taani-eesti kammeransambliga Five Seasons tema autoriõhtul festivalil Eesti Muusika Päevad. Koos on esinetud mitmetes Eestimaa nurkades ning festivalil Jazzkaar (Jõulujazz 2015) Niguliste kirikus. Aastal 2017 osalesid Tütarlastekoor Ellerhein ja Madis Metsamart Robert Jürjendali teose “Missa Brevis” esiettekandel Tallinna Jaani kirikus. Türi kevadfestivalil on kavas koos Madis Metsamardiga loodud seaded Robert Jürjendali viimaste aastate loomingust. See muusika on sündinud Robert Jürjendali kodus , Riisipere lähedal asuvas rabaäärses Aaviku talus. Loometegevust on saatnud praksuv ahi, vana seinakell või läbi akende kostev kevadine lindude polüfoonia. Jürjendali muusikat iseloomustab heakõlalisus ning avatus improvisatsioonile. Erinevate löökpillide, kitarride ja elektroonika oskuslik ühendamine loob pinnase orkestraalsele ja värvikale helidemaailmale. Robert Jürjendal – kitarrid, live-elektroonika; Madis Metsamart – vibrafon jt. löökpillid


Riina Roose

Riina Roose Tallinna Linnateatri muusikaala juhataja, EMTA Lavakooli vokaalansambli õppejõud. Juured ulatuvad Järvamaale Peetri kihelkonda. Ühislaulmisel on kavas nii üldtuntud kui ka vähem teada laule, nii Türi kihelkonnaga seotud kui ka kaugemast kaarest lugusid. Abiks laululehed. Laul teeb Riina rõõmsaks.


Valdo Praust

Valdo Praust endast ja oma tegemistest: *Olen hariduselt küberneetik ja teenin leiba küberturbe alal. Minu hobid on aga seotud ajalooteemadega. Olen uurinud süvitsi Eesti mõisaid ja kirjutanud sel alal 13 raamatut. Põhjalikult olen tegelenud Eesti teede varasema ajalooga – iseäranis kõige sellega, millised nägid siinsed teed ja teedevõrk välja enne 17. sajandi teist poolt ehk enne esimeste kaartide ilmumist. Olen kaudsete faktide põhjal (asustuskeskused, maastikumärgid, üksikud vihjed ajalooürikutes jms) rekonstrueerinud Eesti muinas- ja keskaegse teedevõrgu, mida olen jupphaaval publitseerinud erinevates väljaannetes. Olen jõudnud järeldusele, et millalgi rauaajal (tuhatkond või enam aastat tagasi), mis veeteedele hakkasid lisanduma maismaateed, olid esimesed tõsisemad teed taliteed, mis kulgesid üsnagi sirgjooneliselt üle kinnikülmunud soode ja rabade. Aga üsna pea – igal juhul enne 13. sajandi ristisõdu ehk muistset vabadusvõitlust – tekkisid ka juba aastaringsed ehk suvised teed. Need arenesid välja taliteede põhjal, kuid läksid suurtest soomassiividest ringi, kuhu polnud võimalik soosildu peale ehitada. Nii tekkis Eesti esimene aastaringne maismaateede võrk, mis sai meile tuntud kuju küll alles 16.-17. sajandil Rootsi ajal, mil neid tunduvalt muudeti. Põlised talimaanteed olid aga kohalikus kasutuses kuni 18.-19. sajandini, mil need hüljati ja unustati. Lisaks mõisatele ja teedele olen tegelnud tehnikaajalooga. Olen üle 30 aasta kogunud ja restaureerinud ajaloolisi jalgrattaid (hetkel o n neid üle tuhande). Olen ühtlasi ka Väätsal tegutseva Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja, mis annab süsteemse ülevaate Eestis alates aegade hämarusest kuni 1980. aastateni kasutatud jalgratastest.*


Estonian Voices

Eesti viimase aastakümne säravaima vokaalansambli Estonian Voices kauaoodatud debüütalbum “Ole hea” pälvis Eesti Muusikaauhindade 2015 Aasta Parima Jazzalbumi tiitli. Ansambli liikmete põneva originaalmuusika kõrval saab kuulda ka rahvamuusika seadeid ning lõbusaid arran˛eeringuid tuntud hittidest. Efektselt läbikomponeeritud muusika jääb kontsertidel avatuks ka improvisatsioonidele. Kuuikus laulavad Mikk Dede, Rasmus Erismaa, Maria Väli, Mirjam Dede, Aare Külama ja Kadri Voorand, kes on grupi loominguline liider ja enamasti ka vokaalseadete autor. Valdkonna nimekaimad tegijad maailmas nagu Peder Karlsson Real Group’ist ja Britt Quentin M-Pact’ist on ansamblit hinnanud üheks omanäolisemaks į cappella kollektiiviks nii Eestis kui ka maailmas. Kuuik viljeleb jazzi, popi ja folkloori sugemetega a cappella muusikat. Grupp on andnud menukaid kontserte Eestis, Saksamaal, Rootsis ja Venemaal. Estonian Voices’e debüütalbumi ettevalmistusse kaasati Euroopa vokaalansamblite tipptegija, Rootsi ansambli The Real Group helitiim. Mikk Dede, üks nõutumaid tenoreid Eestis, on paljude tippkooride nagu Vox Clamantis ja Collegium Musicales liige ja solist. Koos on salvestatud hulgaliselt plaate ning antud kontserte üle Euroopa ja ka Jaapanis. Hetkel täiendab ta ennast EMTA-s jazzvokaali erialal. Kadri Voorandilt on ilmunud kolm autorialbumit. Lauljatar osaleb mitmete Eesti ja rahvusvaheliste kollektiivide heliplaatidel ja kontsertidel. Ta on esinenud paljudel Euroopa kontserdilavadel, lisaks Kanadas ning USA-s. Paljude jazzivaldkonna tunnustuste seas on ta pälvinud 2008. aastal Noore Jazzitalendi tiitli ja 2014. aastal Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali auhinna. Maria Väli esitles 2013. aastal autoriplaati. 2014. aastal esitas Väli tunnustatud Norra helilooja Terje Bjųrklundi uudisteost koos selliste maailmanimedega nagu Arve Henriksen ja Torodd Wigum. Lauljatar pälvis 2010. aastal Uno Naissoo nimelisel loomingukonkursil esikoha oma loomingu eest. Mirjam Dede tegutseb TTÜ Big Band’i ja ansambli Dance-O-Phones solistina. Lisaks laulab ta taustvokaale ansamblis Gretagrund. Igapäevaselt on Mirjam laulupedagoog erahuvialakoolis Meero Muusik. Rasmus Erismaa on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe kooridirigeerimise erialal (dots. Hirvo Surva). Ta töötab Eesti Rahvusmeeskooris laulja ja koormeistrina ning on osalenud paljudes Eesti suuremates muusikali produktsioonides, nagu näiteks “Billy Elliot”, “Shrek”, “Romeo ja Julia” jpt. Peale selle teeb ta koostööd taustalauljana paljude Eesti tippartistidega. Aare Külama on nõutud bass sellistes koosseisudes nagu Vox Clamantis ja Maneo ning pianistina osaleb ta ansamblis Näkk Loviise. Ta on lõpetanud jazzpianistina Viljandi Kultuuriakadeemia ning tegutseb ka kontsertmeistrina. Estonian Voices sündis Jazzkaare ning Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 algatusel. Kultuuripealinn andis võimaluse kutsuda legendaarse vokaalansambli M-Pact’i solist ja arran˛eerija Britt Quentin appi produtseerima Estonian Voices’e esimest kava. Sama aasta lõpul anti Jõulujazzi raames ka koos kontserte. Tänaseks on grupp esinenud hulgaliselt nii siin kui sealpool piiri. Eelmise hooaja tippsündmusteks kujunesid turnee Eesti suuremates kontserdimajades koos Estonian Dream Big Bandi ja Datevik Hovanesjaniga ning esinemine ansambliga New York Voices Jõulujazzi raames. Koosseis: Kadri Voorand – vokaal; Maria Väli – vokaal; Mirjam Dede – vokaal; Mikk Dede – vokaal; Rasmus Erismaa – vokaal; Aare Külama – vokaal